Sel aastal peetud Porikuu festival meelitas nii Eestist kui välismaalt Loode-Eestit avastama üle 7000 huvilise. Ebatraditsioonilist turismihooaega ja tavapäratuid vaatamisväärsusi ning sündmusi tähistava pidustuse tipphetkeks kujunesid seekord aga välismaised kodustatud peod nagu Oktooberfest ja Halloween.
Tänavu esimest juubelit tähistav Porikuu festival on viie aasta jooksul meelitanud Loode-Eestisse aastate jooksul mitukümmend tuhat huvilist, kes on tulnud kohalikust piirkonnast, Eesti teisest otsast või koguni välismaalt kohale selleks, et saada osa tavainimeste jaoks muidu suletud vaatamisväärsustest. Sel korral oli ka valikut varasemast enam, sest ühtekokku mahtus Tallinnast-Haapsaluni toimuvate ürituste nimekirja üle 100 erineva sündmuse nii kultuuri-, looduse-, spordi- kui meisterdamishuvilistele.
Porikuu festivali projektijuhi Karet Schönbergi sõnul said tänavu palju tähelepanu porikuule omased sügislaadad, mida väisas kokku üle paarituhande huvilise. Nende kõrval pälvisid aga osalejate suurt huvi üritused, mille traditsioon tuleb võõrsilt ning on nüüd piirkonna tavadesse sisse sulandumas. “Üheks menukaimaks sündmuseks kujunes näiteks Ääsmäel toimunud sadade osalejatega Oktooberfest, mis sai suure nõudluse tõttu ka uude aastasse juba toimumisaja kirja. Väljamaa traditsiooniga Halloweeni-peod Harjumaa eri paigus, Keilas ja Laulasmaal, ka kodusemate kõrvitsapidude stiilis, meelitasid aga kohale kokku üle 800 huvilise,” toob Schönberg näiteid.
Üks taolistest kõrvitsapidudest toimus Tuula mõisas, kus korraldaja Külli Vapperi sõnul said kõik majarahva poolt valmistatud toidud viimseni otsa. “Supipoti põhi oli viimastest kulbiga kraapimistest triibuline, küpsised lõppesid juba poole peo pealt ja õhtul vastasin koogiretsepti huviliste kirjadele. Ka hobused said tööd teha. Selline väga soe tunne jäi seekordsest peost,” jagas ta korraldajana oma muljeid. Rohkem kui 100 huvilise seas oli Vapperi sõnul ka üks jaapanlaste pere, kes leidis mõisa esmakordselt avatud talude ürituselt. “Eesti inimene ju väga ei ava oma sisemist maailma. Aga nende tänu ja kiitus oli tõeliselt armas ja siiras,” hindas Vapper tänutäheks saabunud tagasisidet.
Porikuu festivali korraldanud Schönbergi sõnul oligi tänavuse festivali suureks eripäraks just see, et erinevalt varem piirangute ja viirusperioodi tõttu pigem eelistatud matkaüritustest oli sel aastal rohkem osalejaid just siseüritustel. Samas oli ka hulgaliselt neid huvilisi, kes vihmast kummikuilma trotsides koos giididega Loode-Eesti mõnevõrra õõvastavaid ja erakordseid paiku nautisid. “Näiteks matkad Murru vanglasse ja Klooga koonduslaagrisse koos Laternamatkade meeskonnaga olid erakordselt menukad ka tänavu ning kummastki võttis osa 100 huvilist,” märgib Schönberg.
Siseruumides korraldatud sündmustest meelitasid aga rohkelt osalejaid kohale näiteks Porikuu raames toimunud kontserdid, kus kohati tuli inimesed ruumipuuduse tõttu lausa ukse taha jätta. “Porikuu festivali sündmused pole kindlasti massiüritused ja suur osa neist ongi pigem keskendunud väiksematele gruppidele, kellele ehedaid kohalikke kogemusi pakkuda,” selgitas projektijuht. Samas annab osalejate statistika Schönbergi sõnul ka kohalikele korraldajatele hea ülevaate, milliseid elamusi turismisvälisel hooajal kõige enam oodatakse.
Loode-Eestis oktoobrikuu jooksul peetud Porikuu elamusfestivali raames pakkus sadakond kohalikku turismi- ja kultuurikorraldajat välja matku, loenguid, õpitubasid, kontserte, teatrietendusi, laatasid ja muid põnevaid sündmusi, mille abil piirkonda tutvustada ja tekitada avastamisrõõmu ka traditsioonilise turismihooaja välisel perioodil. Schönberg on ka tänavuse festivali eduga igati rahul ja märgib, et nii mõnedki sündmused on 2023. aasta kalendris endale juba koha leidnud.
Festivali korraldamist kaasrahastavad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja piirkonna omavalitsused.